Meie kliimas on pojengid kõige suuremate õitega talvekindlad püsililled. Nad on väga pikaaelised ja vastupidavad. Pojengide õitsemisaeg on üks ilusamaid aegu aias. Osade sortide õied küündivad üle 20cm ja on lõhnavad.
Kuidas kasvatada?
Eesti kliima on rohtsete pojengide aias kasvatamiseks ideaalne. Peale istutamist kulub 2-5 aastat enne kui pojengipõõsas sordile omaselt õitsema hakkab.
Enamik aiamuldadest on pojengide kasvatamiseks sobilikud. Kasvukoht peaks olema päikeseline, sügavalt läbi kaevatud, viljaka mulla ning hea drenaažiga. Vahekaugus 100-120 cm, liiga tihe istutus aitab kaasa seenhaiguste levikule.
Istuta kohe õigele kohale, sest pojengid põevad tugevalt iga ümberistutamist. Istutussügavus mitte rohkem kui 3-5 cm, muidu jääb õitsemine hilisemaks või taim ei õitse üldse.
Oluline on vajadusel kasta juulist augusti alguseni, sest sellest sõltub järgmise aasta õitsemine. Mõned sordid annavad õisi ka külgpungadest, nii on õitsemisaeg pikem, kuid õied jäävad väikesemaks. Külgpungade eemaldamisel tuleb vähem õisi, kuid need on eriti suured. Varakevadel, enne uute lehtede kasvu, lõika puhmas maapinnani tagasi.
Kus kasutada?
Pojenge kasuta püsilillepeenardes, üksikuna või vabakujulise grupina. Kuna suure osa aastast on pojengid rohelised, siis võib neid kasutada piirdena teeservas või erinevate aiaosade eraldajana. Sobivad nii mass – istutuseks kui soolotaimedeks, nii looduslikku kui modernsesse aeda. Saavad hästi hakkama ka suurtes aiavaasides.
Pojengide naabriteks võib valida püsikuid, mis õitsevad pojengidega samal ajal ja toetavad üksteist: roosid, siberi iirised, naistenõges, salveid, kurerehad, murtudsüdamed, kortsleht, härjasilmad, tähtputked jne. Äraõitsenud pojengipuhmaid varjavad hästi päevaliiliad, kurereha ’Rozanne’, kukekannused, hiidiisop, heleeniumid jne.
ET 
FI